25. aastat tagasi (19.06.1996) allkirjastas Eesti GLOBE programmi liitumislepingu. Jagame sel puhul esimese Eesti sertifitseeritud juhendaja Mart Kuurme muljeid kõige esimesest koolitusest ja GLOBE algusest!
MINU GLOBE
5.novembril 1996 kell 16:17:20
saabus e-kiri Ülle Kikaselt GLOBE koolidele: „ 19. juunil kirjutas haridusminister Jaak Aaviksoo alla lepingule Eesti ühinemiseks GLOBE programmiga. Keskkonnamõõtmisi on koolidel õigus alustada siis, kui Eesti esindaja on osa võtnud rahvusvahelisest väljaõppest teiste GLOBE õpetajate juhendamiseks. Novembri keskel sõidab Mart Kuurme Tallinna Reaalkoolist rahvusvahelisele väljaõppe seminarile. Kuna registreerimisest on möödunud ligi pool aastat, siis vajan kinnitust, et soovite ikka programmis kaasa teha.“
Teekond koolitusele kulges läbi Frankfurdi, kust lennuk Põhja-Ameerika mandrile pidi väljuma kell 10:15, sai teoks aga alles 14:00. Pileteid oli müüdud rohkem kui kohti. Valurahaks mõnetunnise ootamise eest ulatati kassaluugist 300 DEM (= 600 EEK). Olin Eestis ostnud oma esimese teleskoobi ALKOR 300 krooni eest. Nüüd oli seeme ka esimese GPS jaoks olemas. USA-st ostetud Garminiga sai pärast nii mõnegi GLOBE kooli vaatluspaiga koordinaate mõõtmas. Mällu süübis kogemus esimesest siselennust USA-s Washingtonist Miami. See oli sama rutiinselt lihtne toiming nagu trammiga Viru väljakult Kadriorgu. Oli aasta 1996.
Pühapäeval 17. novembril kell 6:30 p.m. pidi Floridas Miamis algama pidulik seminari avamine. Natuke algus viibis, sest tugevneva marutuule tõttu tuli kolida katuse alla. Otsus oli õige, sest vesi oli koostöös tuulega hommikuks rannad liivast tühjaks uhtunud. Kõik 51 õpetajat 17 riigist olid alles, minu suureks rõõmuks ka Elle Puurmann Eestist. Mõne päeva pärast saabus tagasi ka rannaliiv. Tuul oli nii otsustanud.
Esmaspäeval 18. novembril kell 8:30 a.m. algas 4 pikka päeva kestev tõsine töö. Jagunesime rühmadesse ja tegime läbi kõik tolleks hetkeks programmi kuulunud mõõtmised. Kohe oli selge, et asepresident Al Gore oli õige liikumise algatanud.
Tagasiteel Euroopasse oli hing nii rahul ja vaimustust täis, et juba lennuki aknast sai pilvedest pilte tehtud ja õhurõhu ning temperatuuri näitajaid üles kirjutatud. Pooliolev 7. klassi loodusõpetuse õpik muutus veelgi looduslähedasemaks..
Ootamatu abikäsi kolleegidelt
1.detsembril 1996 sai täis esimene aasta koolidirektori ametis. Üks ametivend, samuti hariduselt füüsikaõpetaja küsis, kas jamasid on, et peaks juba olema. Väitsin, et pole märganud. Aga 2. juunil 1997 selgus, et taevas nii pilvitu siiski pole. Head kolleegid olid kirja pannud kümmekond vaimukat küsimust, neist mõned valikvastustega. Ühes neist esimeseks valikuks GLOBE projekti juhendamine koolis. Nii see kui ülejäänud 3 valikut olid koostajate arvates mu surmapatud, mis paluti mul pingeritta panna. Vastasin heale kolleegile, kirja üleandjale , et olen nõus koostajate pingereaga ja küsisin naiivselt, kas võin selle küsimustiku Eesti Ekspressis avaldamiseks esitada. Susin, mis selle peale mu kõrvu paitas, osutas selgemast selgemini, et selliseid nalju mulle ei andestata. Otsust oli kerge teha- aitab direktoriametist. Sai rahulikult magistritööd jätkata, loodusõpetuse õpikuid koostada, füüsikatunde anda. Ja koostöö väljavihastatud kolleegidega on mõnusalt kulgenud tänase päevani. GLOBE programmiga sai igapäevaselt tegeldud kaunist 9 aastat. Osalesime messil Teeviit, Tiigrihüppe seminaridel jne.
MY GLOBE
November 5, 1996 at 4:17:20 pm
An e-mail was sent by Ülle Kikas to GLOBE schools: “On 19 June, Minister of Education Jaak Aaviksoo signed an agreement on Estonia’s accession to the GLOBE program. Schools have the right to start environmental measurements when an Estonian representative has participated in international training to supervise other GLOBE teachers. In mid-November, Mart Kuurme will travel from Tallinn Secondary School of Science to an international training seminar. Since almost half a year has passed since registration, I need confirmation that you still want to participate in the program.”
The journey to the training took place via Frankfurt, from where the plane had to depart for the North American continent at 10:15, but did not take place until 14:00. More tickets had been sold than there were seats on the aircraft. The compensation of DEM 300 (= 600 EEK). for waiting a few hours was divided from the cashier’s desk. I had bought my first telescope ALKOR in Estonia for 300 kroons. Now the seed money was there for the first GPS-device. With the Garmin-device purchased in the USA, many GLOBE schools were able to measure the coordinates of observation sites. The experience of the first domestic flight in the USA from Washington to Miami was something to remember – it was as routinely simple as a tram from Viru Square to Kadriorg. It was the year 1996.
Sunday, Nov. 17, at 6:30 p.m. the grand opening of the seminary was about to begin in Miami, Florida. The beginning was a bit delayed, because due to the increasing gust of wind, we had to move under the roof. The decision was right, because the water, in cooperation with the wind, had washed the beaches empty of sand in the morning. All 51 teachers from 17 countries remained, to my great pleasure also Elle Puurmann from Estonia. A few days later, the beach sand also returned. The wind had decided so.
Monday, Nov. 18, at 8:30 a.m. four long days of serious work began. We were divided into groups and performed all the measurements included in the program at that time. It was immediately clear that Vice-President Al Gore had initiated the right program.
On my way back to Europe, the soul was so satisfied and full of excitement, and pictures of the clouds were taken from the window of the plane and the air pressure and temperature were recorded. The ongoing 7th grade textbook for nature education became even closer to nature.
An unexpected helping hand from colleagues
December 1, 1996 marked the end of the first year as the school principal. One colleague, as well as a physics teacher by training, asked if the nonsense is that it should be. I claimed not to have noticed. But on June 2, 1997, it became clear that the sky was not so cloudless. Ladies and gentlemen, they had written down a dozen witty questions, some with multiple choice answers. In one of them, the first choice is to supervise the GLOBE project at school. Both this and the other 3 choices were, in the opinion of the drafters, my deadly sin, which I was asked to rank. I replied to a good colleague, the sender of the letter, that I agree with the ranking of the compilers and naively asked if I could submit this questionnaire for publication in Eesti Ekspress. The murmur that caressed my ears on it more clearly indicated that such jokes would not be forgiven. The decision was easy to make – help from the directorate. I was able to continue my master’s thesis calmly, compile science textbooks, and give physics lessons. And cooperation with enraged colleagues has gone well to this day. The GLOBE program was practiced on a daily basis for a beautiful 9 years. We participated in the fair Teeviit, Tiger Leap seminars, etc.