2.-5. augustil toimus Käsmus GLOBE Regional Learning Expedition 2022
MTÜ GLOBE Eesti eestvedamisel ja GLOBE õpilaste-vilistlaste toel toimus ekspeditsioon juba 25. korda. Sel aastal osales va 160 õpilast, õpetajat ja teadlast nii Eestist kui välismaalt. Teadushuvilised noored uurisid koostöös NASA ja Eesti teadlastega Käsmu looduse erinevaid aspekte ning täiendasid oma mõõtmistega satelliitide poolt kogutud andmeid. Enda head soovid enne andmekogumist andsid lastele kaasa Eesti Vabariigi President Alar Karis, Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutine asjur Gabrielle Cowan, Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja GLOBE direktor Tony Murphy.
Esimesel päeval õpiti tundma GLOBE protokolle ja mõõtevahendeid atmo-, hüdro-, bio- ja pedosfääris. Teise päeva hommikul pandi koos juhendajaga paika uurimistöö plaan, püstitati hüpoteesid ja pärastlõunal teostasid õpilasrühmad Käsmu poolsaare eri nurkades mõõtmised ja kogusid andmed. Kolmas päev kuulus andmeanalüüsiks, ettekande ja raporti valmimiseks. Ekspeditsioonil õpilaste kogutud andmete ja uurimistulemuste põhjal koostatud raportid esitatakse GLOBE ülemaailmsele uurimisprojektide konkursile (GLOBE IVSS 2023). Viimasel ekspeditsioonipäeval tutvustati oma tulemusi teistele osalenutele.
Pedosfääri uurimisrühmad kasutasid referentsandmetena Maa-Ameti mullakaartidel kujutatud andmeid ja õpilaste kogutud andmed olid suuresti kooskõlas juba olemasolevatega.
Maakatteuuringutel kontrolliti puude kõrguse ja taimkatte andmete vastavust satelliidipiltidel kujutatuga. Näiteks ühes biosfääri rühmas uurisid õpilased Marie-Johanna Univeri juhendamisel poolsaare maakattetüüpe (MUC klassifikatsioon) ning sealse taimkatte mõju valitud uurimispiirkonna mikrokliimale. Täpsemalt kirjeldati kahte ala: palumännikut (maakattetüüp 0192) ja siirdesood (62). Lükati ümber hüpotees, nagu oleks Käsmu poolsaar homogeense maakattetüübiga ala ning kinnitust sai teine hüpotees, mille kohaselt varieerub maapinna temperatuur sõltuvalt taimkattest. Ekspeditsiooni tulemusena selgus, et Käsmu poolsaare maakate on palju mitmekesisem, kui satelliidipildi pealt tundus, eelkõige alustaimestiku osas.
Hüdroloogia uurimisgrupid hindasid merevee kvaliteeti. Näiteks ühes rühmas uuriti Kuradisaare asukoha mõju vee näitajatele. Tulemustest tuleb esile, et Kuradisaar kaitseb Mädalahte kirde- ja idatuulte eest ning seetõttu on vesi Mädalahes soojem ning vee läbipaistvus suurem. Käsmu laht seevastu on jahedam ja vee läbipaistvus on tuulte mõju tõttu väiksem.
Kõik ekspeditsioonil kogutud andmed vormistatakse uurimisraportiteks ja esitatakse ülemaailmsele GLOBE uurimisprojektide konkursile. NASA ekspert Brian Campbelli sõnul kõrvutatakse kõiki kogutud ja GLOBE andmebaasi saadetud andmeid võrdluseks NASA satelliidiandmetega.
Ekspeditsioonil kogutud andmete põhjal valmis 11 ettekannet ja raportit, mis esitatakse GLOBE IVSS 2023’le.
Beavers – Amazing life under the trees
Brown bears – The effect Käsmu harbour has on water characteristics
Common Starling/European Woodcock – Land cover and Microclimate on Käsmu Peninsula, Estonia
European Perch – The non-devilish deeds of the Devil’s Island – Hydrological studies on the Käsmu Peninsula
Rowan – Changes in microclimate with location and time at a coastal site in Estonia
European Spruce – Correspondence between two soil types on the soil map and in the nature in Käsmu
Juniper – Land cover on Käsmu Peninsula
Lynxes – Land cover in Käsmu
Rosa Canina – Exploring the soils of Käsmu peninsula
Rats – Connection between peat and plants (IVSSi võitja)