GLOBE ekspeditsioon 2023

GLOBE õppe-ekspeditsioon toimus 7-10.augustil 2023 Tartu linnas Miina Härma Gümnaasiumis. Tänavune ekspeditsioon oli esimene linnaekspeditsioon, mille eesmärk oli tutvustada kliimamuutusi ja -probleeme linnades ning kuidas linnaloodust erinevatest vaatenurkadest uurida. Sel korral uuriti linnalist mikrokliimat, linnalist maakatet ning Emajõge. Kokku osales ekspeditsioonil ligi 130 osalejat kokku 10 riigist. Avapäeval ütlesid oma tervitussõnad ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis George P. Kent , haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Tartu linna abilinnapea Raimond Tamm, GLOBE programmi direktor Tony Murphy, Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg ja GLOBE programmi Eesti riiklik koordinaator Laura Altin. Ekspeditsiooni korraldas GLOBE Eesti koos vilistlaste ja õpilastega koostöös Miina Härma Gümnaasiumiga, Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga Tallinnas ning Tartu linnaga.

Nelja päeva jooksul uuriti Tartu linna nelja erineva sfääri vaatest. Ekspeditsioonirühmad uurisid hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri ja maakatet kogenud GLOBE juhendajate ja Tartu Ülikooli teadlaste käe all. Uurimiseks kasutati GLOBE programmi mõõteprotokolle. Esimesel päeval õpiti protokolle tundma ja andmeid koguma, teisel päeval mindi rühmades ekspeditsioonile, kus koguti andmeid. Kolmandal päeval analüüsiti ekspeditsioonil kogutud andmeid ning vormistati ettekanded, mida kanti ette sündmuse neljandal päeval. Ekspeditsioonirühmad koosnesid noorema (vanus 11-14) ja/või vanema (vanus 15-18) vanuseastme õpilastest ning oli ka kaks õpetajate rühma. Ekspeditsioonil kogutud andmete põhjal koostatakse uurimisraportid, mis esitatakse järgneva aasta märtsis GLOBE rahvusvahelisele virtuaalsele teadustööde sümpoosionile (IVSS). 

Lühikokkuvõte ekspeditsiooni tulemustest 

Andmekogumine viidi läbi 8. augustil Tartu linnas. Eelneval päeval oli ilm väga palav ja Eestit tabas torm. See nähtus muutis andmekogumise ja uurimisküsimuste püstitamise huvitavamaks, kuna lühikese aja vältel kogesime nähtavat muutust ning erinevaid ilmastikunähtusi.

Linnas toimuval inimtegevusel on mõju Emajõe vee kvaliteedile, eriti promenaadil toimuval ehitustegevusel. Samas vee kvaliteet taastub üsna kiirelt liikudes allavoolu. Jõeäärsest rannast leiti mitu liitrit prügi, millest eraldus kerge töötlemise tulemusena arvukalt mikro- ja mesoplasti tükke, mis võivad jõuda pinnaveevooluga Emajõkke. 

Rohealade mõju linna mikrokliima kujundamisele oli selge ka võrdlemisi madala suvise õhutemperatuuri (ligi 20 kraadi) juures. Asfaltkattega alade temperatuur oli kuni 10 kraadi kõrgem murukattega või niidutaimedega kaetud aladest. Haljastus, näiteks põõsad, oli sarnase mõjuga muru/niidukattele. 

Mullauuringud näitasid inimese mõju parkide loomisel – mullahorisondid olid segamini, leidus punaste telliste jääke. Täheldati ka, et puude ja põõsaste all, mis sageli jäävad niitmata ligipääsetavuse tõttu, oli muld tumedam ning sisaldas rohkem taimejuuri. Mulla paremaks uurimiseks oleks vaja teha 1x1x1m mullakaeve.

Muld oli sarnaste parameetritega mitmes kesklinna pargis, mistõttu võib oletada, et sellepärast sarnanesid ka taimede liigid parkides. Maakatte uurijad täheldasid, et taimed olid kõik sarnase valgus- ja niiskusvajadusega. 

Niitmiskatsete mõju mullale ja taimede mitmekesisusele polnud veel esimesel aastal selgelt märgata. Küll aga oli näha, et niitmata aladel õitses märgatavalt rohkem taimi, mis on omakorda tähtis tolmendajate jaoks. Kuna niitmiskatseid tehti alles esimest aastat, siis oleks huvitav uurida, kas ja kuidas taimede kooslus ja mulla parameetrid muutuvad järgmisel aastal samadel aladel.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga