Liitusin GLOBE programmi tegemistega seitsmendas klassis, ehk siis aastal 1997, tänu õpetaja Mart Kuurme entusiastlikule eestvedamisele. Igapäevaselt sai mõõdetud temperatuuri, sademeid ja jälgitud pilvi. Kord nädalas tõime Šnelli tiigist proove võetud, mida küll esialgu analüüsisid vanemate klasside õpilased. Mõõtmisi jätkasime ka suvel. Peagi kirjutasin ka oma esimese uurimistöö, mis käsitles linnades moodustuvaid kliimasaari. Et töö tuli vist piisavalt hästi välja, saadeti meid ka Eestit esindama Rahvusvahelisele keskkonnaprojektide olümpiaadile Türki. GLOBE üritustest käisin ka kokkutulekutel Jänedal ja Helsingis ning preemiareisil Prahas. Tegemist oli 25 aasta-taguse ajaga. Kui mõõtmistulemustega saime kergesti hakkama, siis eraldi peavalu oli andmete sisestamine, sest arvutid ei olnud veel väga levinud, mistõttu sain vahel erandkorras kasutada arvutiklassi, kust kõlas vastu modemite sissehelistamise hääl. Samas olidki GLOBE tegemised omast ajast eest. Andmete massiline kogumine üle maailma interneti vahendusel sertifitseerimata inimeste (õpilaste) poolt oli tollal uuenduslik, kuid tänapäeval on see väga levinud praktika. Teaduslikke uurimistöid kirjutati minu teada suhteliselt vähe, kuid tänaseks on see eelduseks gümnaasiumi lõpetamiseks. Ka keskkonna teemad olid veerand sajandit tagasi suhteliselt sekundaarsed, kuid nüüdseks on need kerkinud vägagi aktuaalseks. Võimalik, et ka GLOBE-l on oma roll, et peale kasvanud ja kasvaval põlvkonnal on antud teemale teine vaatenurk. Lisaks lõbusatele tegemistele, andis GLOBE minule isiklikult võimaluse õppida erinevaid huvipakkuvaid valdkondi. Nii puutusin ma uurimistööde käigus esimest korda kokku ka suuremate andmetabelitega. Nende analüüsimine oli ilmselt piisavalt inspireerivaks, et pärast matemaatika õpinguid kõrgkoolis asusin tööle analüütikuna senini tegutsen andmeteaduse valdkonnas.
Soovin jõudu GLOBE programmis tegutsejatele ja tänan kõiki eestvedajad.
Lennart Kitt, vilistlane, Tallinna Reaalkool
I joined the activities of the GLOBE program in the seventh grade, in 1997, thanks to the enthusiastic leadership of teacher Mart Kuurme.
We made daily temperature, precipitation and clouds measurements. Once a week, we brought samples from the Schnell pond, which were initially analyzed by senior students. We continued the measurements in the summer. I soon wrote my first research about urban heat islands. As the work must have turned out well enough, we were also sent to represent Estonia at the International Olympiad in Environmental Projects in Turkey. Of the GLOBE events, I also attended expeditionsin Jäneda and Helsinki and a prize trip toPrague. It was nearly 25 years ago.
If we could easily handle the measurements, then a separate headache was entering data, because computers were not very common yet, so there was an exception made for me and I could use the computer class, from which the voice of modem dialing could have been heard. At the same time, GLOBE’s activities were ahead of the times. The mass collection of data around the world by non-certified people (students) over the Internet was innovative at the time, but is now a very common practice. To my knowledge, relatively few scientific research papers were written, but today it is a prerequisite for graduating from high school. Environmental issues were also relatively secondary a quarter of a century ago, but now they have become very relevant. It is possible that GLOBE also has a role to play, that the growing and growing generation has a different perspective on this topic. In addition to the fun activities, GLOBE personally gave me the opportunity to study interesting things. Thus, for the first time in the course of my research, I also came across larger data tables. Analyzing them was probably inspiring enough that after studying mathematics at university, I started working as an analyst and still work in the field of data science.
I wish all the best to the leaders in the GLOBE program!
Lennart Kitt, alumnus, Tallinn Secondary School of Science
